Mis on hüpnoteraapia?
Väga paljudele seostub hüpnoos filmidest nähtud trikitamisega. Inimesel kästakse jälgida kõigepealt kõikuvat pendlit ja pärast poolteadvusetusse olekusse vajumist kaotab ta enda üle täielikult kontrolli.
Hüpnoteraapias midagi sellist ei toimu. Võib-olla ainus sarnasus eelkirjeldatuga seisneb lõdvestumises, poolunes, nagu vahel võib kogeda pühapäeva hommikul enne virgumist või mediteerides. Niisuguses olekus oleme teadlikud, et me oleme üleval, aga samas elame läbi ka mingisugust teist reaalsust.
Selline seisund annab meile lihtsama ligipääsu oma alateadvusele, millel on meie elu juhtimisel suur roll. Meie hingevaevad on üldjuhul kogunenud pikkamisi, lüli lüli haaval ennast üksteise külge keeruliseks rägastikuks haakides. Näiteks plahvatame me mingis olukorras endalegi ootamatult või tabab meid hirm, mis selles olukorras pole kuidagipidi ratsionaalselt mõistetav. Sellisel juhul on tavaliselt tegemist mõne hoopis vanema keerulise läbielamisega, mis meie mõistuse jaoks on võib-olla unustusehõlma vajunud, kuid sellega kaasnev emotsioon annab endast jätkuvalt märku.
Hüpnoteraapia jõuab murede tuumani
Hüpnoteraapia sihiks on lahendada ära just probleemide juurpõhjus ja tuum, et teraapia tulemus oleks ajas püsiv. Selleks on vaja puudutada aga alateadvust. Kui loogiline mõtlemine aitaks meil alati mured lahendada, saaksime nendega ühele poole lihtsalt natuke järele mõeldes. Tihti see nii lihtne paraku pole.
Lihtsalt vestlusteraapiaga teadvustamata, unustatud info juurde jõudmine on päris aeglane protsess. Siin aitabki hüpnoosiseisund, kus terapeudi juhtimisel saab uurida oma erinevaid murekohti ja õppida mõistma, millistest traumeerivatest elusündmustest need on alguse saanud. Seejärel mängitakse juurpõhjuseks olev sündmus kujutlusmaailmas taaskord läbi, kuid nii, et traumat ei teki. Vastupidi, tänase tarkusega tagasi vaadates võib tollal nõutuks teinud olukorrale tagantjärgi sisemist rahu pakkuva lahenduse leida.
Samuti tuntakse läbi kõik tundmata tunded. Tulemuseks on kergus, taipamised ja suurem sisemine vabadus.
Hüpnoos ja hüpnoteraapia. Mis on mis?
Analüütiline hüpnoteraapia. Siin kirjeldatud teraaapiavorm, kus hüpnoosiseisundit kasutatakse, et inimene saaks terapeudi kaasabil uurida enda alateadvuses murede juupõhuseid ja luua ajas püsivad lahendused. Teraapia tavaliselt kuue kuu pikkune.
Kliiniline hüpnoteraapia. Lühem, üldiselt ühe või kahe sessiooniga teraapia, kus terapeut “istutab” kliendi alateadvusse uue info. Probleemide juurpõhjuseid ei uurita, vaid lisatakse uus kiht infot peale, et muutuks käitumine. Tulemus võib püsida nädala või aastaid. Kasutatakse tihtipeale harjumuste muutmiseks, näiteks suitsetamise või liigsöömise puhul.
Hüpnoos. Teadvuse seisund, mis on sarnane poolunele. Meel on väga fokuseerunud ning väliseid segajaid pole. Ajulained on aeglasemad (alfa- või teetalained) ning ligipääs on alateadvuses olevale infole, millel on väga suur roll meie elu juhtimisel.
