Hüpnoteraapia kaudu on võimalik jõuda oma murede juurpõhjuseni, luua ajas tõeliselt püsivad lahendused ja taasleida elamise kergus ja julgus.
Siin on nimekiri vaid mõnedest probleemidest, mille puhul abi saab:
Teemad millega olen ise aastate jooksul kõige enam seotud olnud ja mis pakuvad huvi: seksuaalne väärkohtlemine, kaassõltuvus, perfektsionism, LGBTQI+ teemad, meelemürgid ja autoimmuunhaigused. Oodatud on loomulikult kõik, kellel on abi vaja ning tahet terveneda.
Teraapia peale mõtlemine ja teraapiasse tulek on julgustükk. Esimene samm selles on konsultatsioonile aja panemine, mida saad teda siinsamas.
Teraapiasse tulek tekitab alati hulga küsmusi ja veidi kõhe on ka. Siit vastused enamlevinud küsimustele.
Väga paljudele seostub hüpnoos filmidest nähtud trikitamisega. Inimesel kästakse jälgida kõigepealt kõikuvat pendlit ja pärast poolteadvusetusse olekusse vajumist kaotab ta enda üle täielikult kontrolli.
Hüpnoteraapias midagi sellist ei toimu. Võib-olla ainus sarnasus eelkirjeldatuga seisneb lõdvestumises, poolunes, nagu vahel võib kogeda pühapäeva hommikul enne virgumist või mediteerides. Niisuguses olekus oleme teadlikud, et me oleme üleval, aga samas elame läbi ka mingisugust teist reaalsust.
Selline seisund annab meile lihtsama ligipääsu oma alateadvusele, millel on meie elu juhtimisel suur roll. Meie hingevaevad on üldjuhul kogunenud pikkamisi, lüli lüli haaval ennast üksteise külge keeruliseks rägastikuks haakides. Näiteks plahvatame me mingis olukorras endalegi ootamatult või tabab meid hirm, mis selles olukorras pole kuidagipidi ratsionaalselt mõistetav. Sellisel juhul on tavaliselt tegemist mõne hoopis vanema keerulise läbielamisega, mis meie mõistuse jaoks on võib-olla unustusehõlma vajunud, kuid sellega kaasnev emotsioon annab endast jätkuvalt märku.
Hüpnoteraapia on vaimu-keha sekkumise tüüp, mille puhul kasutatakse hüpnoosi keskendunud tähelepanu seisundi loomiseks ja suurema soovituslikkuse saavutamiseks. Hüpnoteraapiat viiakse läbi mitmetel erinevatel eesmärkidel. Hüpnoteraapia võib aidata ravida paljusid haigusseisundeid, mille puhul psühholoogilised tegurid mõjutavad füüsilisi sümptomeid. Samal ajal on hüpnoteraapia võimalus isikul saada kontakti oma alateadvusega, et tegeleda oma elu valupunktidega, sh näiteks üksildus või paigalseis.
Teraapiat viib läbi hüpnoterapeut. Hüpnoterapeut ehk ka hüpnotisöör on litsenseeritud teraapia läbiviija. Hüpnoteraapia õppimine on võimalik koolides, mis pakuvad selleteemalisi koolitusi ja kursusi.
Hüpnoteraapia sihiks on lahendada ära just probleemide juurpõhjus ja tuum, et teraapia tulemus oleks ajas püsiv. Selleks on vaja puudutada aga alateadvust. Kui loogiline mõtlemine aitaks meil alati mured lahendada, saaksime nendega ühele poole lihtsalt natuke järele mõeldes. Tihti see nii lihtne paraku pole.
Lihtsalt vestlusteraapiaga teadvustamata, unustatud info juurde jõudmine on päris aeglane protsess. Siin aitabki hüpnoosiseisund, kus terapeudi juhtimisel saab uurida oma erinevaid murekohti ja õppida mõistma, millistest traumeerivatest elusündmustest need on alguse saanud. Seejärel mängitakse juurpõhjuseks olev sündmus kujutlusmaailmas taaskord läbi, kuid nii, et traumat ei teki. Vastupidi, tänase tarkusega tagasi vaadates võib tollal nõutuks teinud olukorrale tagantjärgi sisemist rahu pakkuva lahenduse leida.
Samuti tuntakse läbi kõik tundmata tunded. Tulemuseks on kergus, taipamised ja suurem sisemine vabadus.
Analüütiline hüpnoteraapia. Siin kirjeldatud teraaapiavorm, kus hüpnoosiseisundit kasutatakse, et inimene saaks terapeudi kaasabil uurida enda alateadvuses murede juupõhuseid ja luua ajas püsivad lahendused. Teraapia tavaliselt kuue kuu pikkune.
Kliiniline hüpnoteraapia. Lühem, üldiselt ühe või kahe sessiooniga teraapia, kus terapeut “istutab” kliendi alateadvusse uue info. Probleemide juurpõhjuseid ei uurita, vaid lisatakse uus kiht infot peale, et muutuks käitumine. Tulemus võib püsida nädala või aastaid. Kasutatakse tihtipeale harjumuste muutmiseks, näiteks suitsetamise või liigsöömise puhul.
Hüpnoos. Teadvuse seisund, mis on sarnane poolunele. Meel on väga fokuseerunud ning väliseid segajaid pole. Ajulained on aeglasemad (alfa- või teetalained) ning ligipääs on alateadvuses olevale infole, millel on väga suur roll meie elu juhtimisel.
Hüpnoos (vanakreeka keeles ὑπνος hypnos “uni”) on kunstlikult esile kutsutud une taoline teadvuse seisund, mida iseloomustab suur vastuvõtlikkus sisendusele. Sellises seisundis on inimesel keskendunud tähelepanu, vähenenud perifeerne teadlikkus ja suurenenud suutlikkus reageerida soovitustele.
Hüpnoosi kutsub esile hüpnoterapeut, kasutades selleks erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset kõnet. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju.
Hüpnoosi kasutamist terapeutilistel eesmärkidel nimetatakse hüpnoteraapiaks.
Hüpnootilist tüüpi transse on kasutatud juba tuhandeid aastaid, algselt peeti paljudes kultuurides ja religioonides seda meditatsiooni vormiks. Hüpnoosi, sellisena nagu me seda tänapäeval tunneme, hakati meditsiinis kasutama 18.sajandil.
Praegu kasutatakse hüpnoteraapiat paljudel erinevatel eesmärkidel:
Füüsiliste vaevuste leevendamiseks või eemaldamiseks. Hüpnoteraapiat kasutatakse nii ärritunud soole sündroomist või menopausist tingitud sümptomite raviks, aga ka näiteks valu kontrollimiseks.
Psühholoogiliste murede korral. Unetus, stress, ärevus, hirmud ja paanikahood on vaid mõningad näited, millega tegelemiseks on hüpnoteraapiat edukalt kasutatud.
Sõltuvustest vabanemiseks ja muutuste esilekutsumiseks käitumises. See tähendab, et hüpnoteraapiaga saab võidelda alkoholi sõltuvuse, suitsetamise, liigsöömise, aga ka muude sõltuvuste vastu.
Teraapia vormina varajasest traumast tingitud tagajärgede muutmiseks. Kuidas hüpnoteraapia jõuab mure tuumani, saab täpsemalt lugeda blogist.
Alateadvusega ühenduse loomiseks, et tegeleda selliste aspektidega nagu ebakindlus, perfektsionism, süütunne, häbi, masendus või lihtsalt soov ennast paremini mõista.
Hüpnoos ei ole mõeldud lavashow jaoks ega etenduse osana. Kliiniline hüpnoos on teatud tüüpi meditsiiniline ravi, mida sageli kasutatakse meditsiinilise lähenemisviisi hõlmava raviplaani osana.
Hüpnoteraapia kogemus võib inimeseti erineda, aga enamik mäletab kõike, mis hüpnoosi ajal juhtub. Inimene on teadlik sellest, kes ta on, kus ta on ja mäletab hüpnoosi seansi ajal kogetut.
Hüpnotisöör või hüpnoterapeut küll juhib hüpnoosi, kuid hüpnoosi jooksul ei kaota inimene oma kontrolli. Hüpnoterapeut ei saa hüpnoosi ajal panna kedagi ütlema ega tegema midagi sellist, mida nad ei taha. Hüpnotiseeritav saab hüpnoosist ise välja tulla mistahes hetkel.
Hüpnoosis inimene ei maga. On mõned sügavamad hüpnoosivormid, mis tunduvad hüpnotiseeritule kui magamine, sest keha on väga paigal ja vaikne, kuid teadvus ei ole samas seisundis, kui magamise ajal.
Kohtume toimub videokõne teel Zoomis. Töötan klientidega üle maailma.
Esimesel korral räägime läbi, millised on sinu mured, vajadused ja soovid ning vaatame, kuidas saan sind aidata. Seejärel paneme paika juba täpsema kohtumiste plaani. Minimaalselt on teraapia pikkuseks kolm kuud, üldiselt kuus kuud. Meetoditest kasutan kõige sagedamini hüpnoteraapiat, kuivõrd pean seda enamikel puhkudel kõige efektiivsemaks.
Iga inimene on erinev ning erinev on ka iga inimese vastuvõtlikkus hüpnoosi suhtes. Seega, kas hüpnoos aitab ja kui palju, sõltub inimeseti. Inimese hirmud või mured, aga ka eelarvamused hüpnoosi suhtes võivad häirida hüpnoosiseanssi. Ainuke, kes inimest hüpnoosi viia saab, on tema ise. Hüpnoterapeudi tööks on vaid juhendamine ja aitamine, kuid reaalsuseks saab seda teha vaid hüpnotiseeritav ise. Inimene peab ise soovima selle sündimist.
Hüpnoteraapia hind on kokkuleppeline minu ja Sinu vahel ning sõltub teraapia vormist, pikkusest ning vajadustest. Esmane konsultatsioon toimub Zoomi vahendusel ja on tasuta. Broneeri selleks aeg kodulehel.
Reaalset kohtumist pakun Tallinnas Kalamajas. Tänapäeva suhtlusviisid võimaldavad aga rohkemat. Hüpnoteraapia kohtumisi saan läbi viia ka videokõne kaudu, mis tähendab, et saame hüpnoteraapia seansse läbi viia olenemata sellest, kas Sina asud Tallinnas, Tartus, Pärnus või ükskõik kus mujal. Minu enamik kliente eelistab valida videokõne, et teha seansid mugavalt oma enda kodust.
Hüpnoteraapia kohta on meediast pärit väärarusaamu. Vaatame neid lähemalt.